Selank(link:https://www.bloomtechz.com/synthetic-chemical/peptide/selank-peptide-cas-129954-34-3.html) on polüpeptiidühend molekulvalemiga C33H57N11O9 ja CAS 129954-34-3. Valge kristalne pulber. Lahustuvus vees on 3,36 mg/ml ja pH 7.0, 37 kraadi juures on see 2,56 mg/ml. Lisaks võib Selanki lahustada ka orgaanilistes lahustites, näiteks võib lahustuvus metanoolis ulatuda 19,8 mg/ml-ni.
1. Selanki avastus:
Selanki avastasid esmakordselt 1982. aastal Vene teadlane EV Radionova jt. kui nad uurisid peptiide rottide tserebrospinaalvedelikus. Nad leidsid roti tserebrospinaalvedelikust seitsme aminohappe peptiidi ja andsid sellele nimeks Selank (Sеlеnсеrin).
2. Selanki esialgne uurimine:
Alates Selanki nime andmisest on teadlased alustanud selle farmakoloogia ja kliinilise rakenduse uurimist. Varasemates uuringutes leidsid teadlased, et Selankil on mitmeid bioloogilisi toimeid, nagu ärevuse, depressiooni, mälu parandamise ja immuunsuse tugevdamise toime.
Nende hulgas on ärevus- ja depressioonivastane toime Selanki ulatusliku uurimistöö üks kuumimaid valdkondi. Mitmed eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et Selank võib vähendada obsessiiv-kompulsiivse häire laadset käitumist ja depressioonilaadset käitumist rottidel ning sellel on ka teatud leevendav toime depressioonihaigetele.
Lisaks võib Selank parandada ka immuunsust, soodustada immuunrakkude diferentseerumist ja vohamist, parandades seeläbi organismi vastupanuvõimet ning omab valu vaigistavat, vererõhku langetavat ja und parandavat toimet. Need leiud näitavad mõnevõrra Selanki farmakoloogilisi toimeid.
3. Selanki kliiniline kasutamine:
Tuginedes Selanki ulatuslikele farmakoloogilistele uuringutele ja võimalikele kliinilistele rakendustele, on läbi viidud mõned Selankiga seotud kliinilised uuringud. Üks varasemaid uuringuid viidi läbi 2000. aastal, mille käigus testiti Selanki süste tervetel inimestel ja depressiooniga patsientidel ning leiti, et see võib oluliselt parandada tervete inimeste kognitiivseid võimeid ja depressiooniga patsientide vaimset seisundit.
Lisaks on käimas mõned eeluuringud Selanki kliinilise kasutamise kohta. Näiteks uurivad mõned teadlased Selanki terapeutilist toimet autismi ja Alzheimeri tõvega patsientidele, samuti selle kaitsvat toimet neuronitele ja südamekahjustustele.
4. Selanki sünteesimeetod:
Selanki farmakoloogiliste omaduste ja kliinilise kasutuse paremaks arendamiseks on teadlased Selanki tootmismeetodit edasi arendanud. Tänapäeval on Selanki jaoks kaks peamist sünteesimeetodit: tahkefaasiline süntees ja vedelfaasi süntees.
4.1 Tahkefaasilise sünteesi meetod on üks enim kasutatavaid meetodeid, kuna sellega saab läbi viia suure läbilaskevõimega sünteesi ning vältida termodünaamika ja kineetika mõju vesilahuses olevatele peptiididele. Tahkefaasilise meetodi aeglase reaktsioonikiiruse tõttu on aga vaja reagentide lisamise ja lahustamise mitut etappi, mis muudab sünteesiprotsessi tülikamaks.
4.2 Vedelfaasi sünteesimeetod sobib väikesemahulisteks sünteesireaktsioonideks, lihtsa töö ja kiire reaktsioonikiirusega. Puuduseks on see, et kõrvalreaktsioonide esinemist on raske kontrollida ning polüpeptiidi pikaajaline lahuses viibimine põhjustab termodünaamilisi ja kineetilisi efekte.
5. Selanki turuväljavaade:
Tänu Selanki ulatuslikule uurimistööle ja kliinilisele rakendusele on sellel väga lai turuväljavaade. Eelkõige ärevus- ja depressioonivastases valdkonnas on Selank saanud erinevate riikide apteekides üheks enimmüüdud tooteks. Lisaks eeldatakse, et Selanki turuväljavaateid edendavad potentsiaalsete rakendusvaldkondade, nagu autism, Alzheimeri tõbi ja neuronite kahjustused, uuringud.
Üldiselt võib öelda, et Selanki arengulugu sai alguse teadlaste avastamisest ja praktiliste probleemide lahendamise vajadusest. Pärast aastatepikkust uurimistööd ja praktikat on Selank saavutanud väga olulised farmakoloogilised toimed ja kliinilised rakendused. Tulevikus, Selanki tootmistehnoloogia pideva täiustamise ja sellega seotud rakenduste pideva laienemisega, arvatakse, et Selanki turuväljavaated muutuvad ulatuslikumaks ja mitmekesisemaks. Selanki keemiliste omaduste mõistmine on selle rakendamisel ja uurimisel väga oluline.
1. Molekulaarstruktuur:
Selank koosneb 7 aminohappejäägist, sealhulgas 5 rasvamiidrühmast, 1 glütsiinist ja 1 alaniinist. Need aminohappejäägid on ühendatud amiidsidemetega, moodustades polüpeptiidahela. Selanki molekulaarvalem on C33H57N11O9 ja molekulmass 751,9. Selanki molekul sisaldab mitmeid amino- ja karboksüülrühmi ning nende funktsionaalrühmade vahel võivad toimuda erinevat tüüpi reaktsioonid, nagu vesiniksidemed, kondensatsioonireaktsioonid ja oksüdatsioonireaktsioonid, mõjutades seeläbi selle keemilisi omadusi ja farmakoloogilisi toimeid.
2. Lahustuvus:
Selank on hüdrofiilne molekul, mida saab lahustada tavalistes lahustites, nagu vesi, etanool ja metanool. Selanki molekulid sisaldavad mitmesuguseid aminohappejääke, mille hulgas on rasvamiidrühmadel suurem lahustuvus mittepolaarsetes lahustites. Laborites ja rakendustes kasutatakse Selanki ettevalmistamiseks ja pealekandmiseks tavaliselt lahusteid, nagu vesi või puhvrid.
3. Happe-aluse omadused:
Selanki molekul sisaldab mitmeid amino- ja karboksüülrühmi, seega on sellel happe-aluse omadused. Tavalises pH vahemikus on Selanki karboksüülrühm negatiivne ioon ja aminorühm positiivne ioon. Kui lahuse pH on madalam kui Selanki isoelektriline punkt, reageerivad selle positiivselt laetud aminorühmad kergemini negatiivselt laetud molekulidega. Kui lahuse pH on isoelektrilisest punktist kõrgem, reageerivad selle negatiivselt laetud karboksüülrühmad kergemini positiivselt laetud molekulidega. See happe-aluse omadus võib mõjutada Selanki ja teiste molekulide vahelisi koostoimeid ja reaktsioone.
4. Stabiilsus:
Selanki stabiilsust mõjutavad paljud tegurid, nagu temperatuur, valgus, hapnik, ensüümid jne. Kuivas olekus säilib Selanki kaua. Niisketes või kõrge temperatuuri tingimustes mõjutab see aga oksüdatsiooni ja hüdrolüüsi, mille tulemuseks on stabiilsuse kaotus. Lisaks hüdrolüüsitakse Selanki inimkehas kergesti ensüümide, näiteks proteolüütiliste ensüümide toimel, mõjutades seeläbi selle farmakoloogilist toimet. Seetõttu on Selanki stabiilsuse ja farmakoloogiliste mõjude säilitamiseks laborites ja rakendustes üldjuhul vajalikud sobivad säilitus- ja kasutusmeetodid.
5. Muud keemilised omadused:
Selankil on ka mitmesuguseid muid keemilisi omadusi, näiteks võime viia läbi koordinatsioonireaktsioone teiste molekulidega ja moodustada komplekse metalliioonidega. Lisaks sisaldavad Selanki molekulid rohkem vääveloksiide ning need funktsionaalrühmad on altid oksüdatsiooni- ja alküülimisreaktsioonidele, mõjutades seeläbi selle farmakoloogilisi toimeid. Selanki rakendamisel ja uurimisel tuleb arvestada nende keemiliste omaduste ja nende mõjuga ning selle farmakoloogilise toime ja kvaliteedi tagamiseks õigesti kohandada reaktsioonitingimusi ja meetodeid.